Ginga: Nagareboshi Gin

29. märts 2008 at 18:51 (anime)

Tegelikult anime juba nii tükk aega tagasi vaadatud, et isegi järjest on üle poole nähtud. «Ginga: Nagareboshi gin» (1986) ehk «Silver Fang». Soomes olla väga populaarne olnud see sari kunagi. Selle kohta ei oska kommenteerida. Mille kohta ma aga kommenteerida oskan, et see oli väga camp anime. Ausaltöeldes ainuke camp anime mida ma näinud olin. Ehtne kaheksakümnendate hõng ka veel animatsioonis. Lisa veel kompotti juustune jutustaja kes üritab kogu seda värki eriti dramaatiliselt kõlama panna. Nämma!

gin1.jpg

Räägib siis läbi mitme karuküttimiskoerte generatsiooni pesakonda sündinud kutsikast Gin, keda tema peremees väga julmalt treenib, samas kui ta peremehe lapselapse Daisukesega hingelise sideme loob ning siis poisi maha jätab, et aatelisemate asjadega tegelda. Kõlab paljutõotavalt, eks ole? Kas koerad tunnevad meetreid? Check. Ilmakaari? Check. Mandreid? Check. Rüütellikku aukoodi? Check. “Kolmas ja neljas rühm, rünnakule!” Check. “Milline kutsikas!” Check. “Milline isane!” Check. Neid kahte ahhetava tooniga viimast kõlas igas seerias kindlasti oma paar korda raudselt. Üldse oli miski suur isaste teema läbi terve sarja. Muidugi ei tohi ära unustada ka vanaisa steampunk-jalga.

gin5.jpg

Umbes kolmandik sarja keskendus lugu Gini ja Daisukese suhtele ja sellele kuidas poiss täiskasvanu tõmbekategoorias vibu laskma õpib ja kuidas siis see vibu iga kord tema pikkusele kohandub kui poiss selle kätte võtab. Kui esimesed seitse seeriat lõppesid, siis ei pidanud koerad enam vastu ja hakkasid rääkima. Uueks eesmärgiks oli joosta läbi terve Jaapani ja otsida sealt endale liitlasteks maailma tugevaimad koerad, et võidelda martõbist mujet jätva inimesetapjatest karukambaga, kelle juhiks eriti ilane ja ühe silmaga Akakabuto.

gin2.jpg

Minu lemmikkoht animes oli vaieldamatult rühmaliider Beni meenutus, kuidas ta kohtus Akamega − ühe koeraga, keda ta nüüd värbama läks. Ben ongi siis ülemisel pildil. Lugu oli selline, et Akame oli tegelikult ninjakoer. Ben oli peremehega jahil ja miski välgatas puu otsas. Peremees tulistas ja alla potsatas valge koer − Akame, kes siis puuri pandi. Järgneb dialoog:

– Ben, sa pead mind siit välja päästma! Mul on oma ninjaklanni ees kohustus!
See ei kõiguta stolise näoga koera üldse.
– Ben, mul on viis vastsündinud kutsikat!
Ei mingit muutust.
– Ben… Ma palun sind nagu ISANE!
Valvuri silma tekib tuluke… ja nüüd ta mõistab. Hetk hiljem rebib ta hammastega tabaluku küljest! *Kaader punasel taustal lendavatest ahelatükkidest.*

Vau!

Kokkuvõttes oli siiski üsna verine värk ja võitlust oli ikka päris palju. Minu jaoks kompenseerisid camp-väärtused aga üleliigse võitluse ning üheülbalise sisu peaaegu täielikult. Nalja sai ikka päris palju − ehkki ilmselt mitte sellist nalja nagu autorid oodanud oleks.

Advertisements

3 kommentaari

  1. Trash said,

    Ma oleks soomest peaaegu kogu sarja ostnud, kuid sõber lubas siiski laenata ja nüüd ootan siiamaani.

  2. higgins said,

    Kas mu kommentaari valguses kasvava või kahaneva huviga? =)

  3. Trash said,

    Pigem mitte sinu arvamust arvesse võttes aga hoopis isiklikku vaba aega, pean vist tegelikult loobuma. Aga kui box koju tuuakse, eks siis vaatan. Ise enam peale käima ei hakka.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: