Martin vs. Une-Mati

20. detsember 2007 at 21:22 (raamatud)

Ikka räägitakse siin-seal, et «Tule ja jää laul» kipub niikauaks näppu jääma, et loed ja loed ning juba hakkab koitma ja kui selleks ajaks veel läbi ei ole saanud siis loeks aga muudkui edasi. Mina olen õhtuti lugedes end peatüki lõpus alati raamatut öökapile panema sundinud, aga täna juhtus teisiti. Nimelt käisin Tartus asju ajamas ja ilmselt oleks ma pidanud seal kaunis palju passima (kui ma esimesele bussile ei jõua). Geniaalne idee − võtan raamatu kaasa!

Õnneks läks linnas kõik nobedalt ja sain esimesele bussile. Aga ma avastasin, et sõit ei raputagi nii hullusti kui ma mäletasin ja lugemisel ei tekkinud isegi iiveldust. Kaevusin raamatusse. Kõigepealt oli peatükk suure koguse Pisinäpuga ning seejärel Tyrioni peatükk ja siis tuli kohe ka Jaime! Buss jäi seisma ning pilku raamatult tõstes avastasin, et olen võõras kohas. Ma ei ole kunagi varem Mehikoormast mööda sõitnud. Ja üheksal juhul kümnest ma magan bussis!

Igatahes… Geroge R. R. Martin − tugevam kui uni. Tõestatud!

Püsiviide 5 kommentaari

Harilikud murrud

18. detsember 2007 at 12:55 (kodu)

– Ja millega 35 jagub?
– Ei tea. <paus> Viiega!
– Muidugi.
– Sa oled nii paha.

Püsiviide Lisa kommentaar

The Saviour’s Blues

12. detsember 2007 at 18:08 (muusika)

Ghastly rokib!

Püsiviide 2 kommentaari

Kasutage korralikku pilditöötlustarkvara

10. detsember 2007 at 2:27 (võrk)

  1. Minge siia: http://www.by-the-sword.com/acatalog/Female_Pirate_Ensemble.html
  2. Kerige alla, kuni leiate “Skull & Crossbones Leather Hat”.
  3. Siis klikake “close up” ja te näete kui radikaalselt erineva tulemuse võib anda pildi suuruse kahandamine.

Püsiviide 4 kommentaari

Kloostrit rünnati!

5. detsember 2007 at 16:03 (raamatud)

Nad tapsid kõik oma teel: mehed, naised, teenrid, veised ja lambad. Siis hävitasid nad hooned. Nad kiskusid siidist seinavaibad maha ja trampisid nendel. Nad lõid vitraažakna sisse.

“Mitte akna,” ägas isa.

Püsiviide Lisa kommentaar

Huvitav pilt

4. detsember 2007 at 19:18 (võrk)

Noper linkas mulle ühe huvitava pildi, kus on kompositsioonis mõjukad ning kuulsad persoonid ajaloost. Ei tea kas sellist inimest ka siin käib, kes kõik ära tunneb? Klikka väljalõikel, et tervet seltskonda näha.

Püsiviide 5 kommentaari

Intervjuu Hetfieldiga

1. detsember 2007 at 14:01 (igasugust)

Hehee… Erinevalt aga Lynchist toimus tänane värk unes. Oli selline pisike Metallica kontsert. Pühajärve Põhikoolis asuvas võõras saalis. Nad mängisid üksnes oma aeglasemaid ja rahulikke lugusid. Inimesed istusid kõik vaikselt pinkidel. Kui kontsert läbi, siis ma pidin tundi minema. Mina ja Raul olime ainukesed õpilased ning me pidime õpetaja Ly ette istuma, kes hakkas meile imelikke ülesandeid andma. Siis läksid mul prillid sassi. Võtsin koolilaua sahtlist teise paari ja panin ette. Lõpuks ma aga ei pidanud enam vastu, mõtlesin Ly’le miski vabanduse ja läksin bändi otsima, kes parasjagu just oma asju pakkis. Sain kätte Hetfieldi ja Hammetti, rääkides põhiliselt Hefieldiga. Hammett vist ei öelnudki midagi. Igasugustest asjadest rääkisime, nooruspõlve tuuritamistest ja võrdlemisest seda praegusega. Väga põnev oli, aga siis pidid nad ära minema. Mul oli meeles, et midagi ma tahsin veel kindlasti neilt küsida, aga see ei meenunud. Tundi tagasi minemise asemel läksin nendega rääkides õue kaasa. Neil oli selline suur furgoon mille kabiinis oli kaks neegrit, kõhnemal must «Nike» logoga suusamüts peas.

Lõpuks tuli meelde. Küsisin nende lemmiktoitude kohta. Hammett ei tahtnud eriti vastata, Hetfield naeris oma sõbralikku naeru. Kuidagi läks jutt bändimeeste eridieedi peale. “Ahaa,” ütles James lõbus sädemeke silmis, “sa mõtled keemiat! Ma parem näitan sulle midagi.” Siinkohal pean mainima, et “keemia” all peeti uneäos silmas tervislikku toitu. James kadus süsimusta treilerisse, kust kellegi hambutuid lõugu meenutava ukse avades tõusis külma auru… Nende treiler oli tegelikult külmkamber! Lõuad sulgusid.

Peagi oli James tagasi suure ja üllatavalt kerge plastmassist vaadiga, mille ühes otsas oli pöörlev ventiil, mis justkui teljel ringi käivat tünnikaant meenutas. See oli bändimeeste dieedi jaoks ülivajalik seade, seletati mulle. Eine soovija pidi sinna sisse… khm, peeretama ja siis lisama mingit segu. Kuidagi vihjati veel uraanile ja nõukogude tuumaprogrammile selle seadmega seoses, aga see jäi üsna segaseks. Välja arvatud fakt, et kõik oli normide piires. Siis sõitsid nad minema.

Püsiviide Lisa kommentaar