Maailma lõpp

30. oktoober 2007 at 1:13 (filmid, igasugust)

Kaks eksitentsialismiteemalist posti järjest? Tegelikult mitte. Ema juurde sõites pandi mind oma (nüüdseks õe poolt vallutatud) toas sahtlit koristama. Sealt leidsin väga huvitava rebendi. Nimelt oli kunagi (ja võibolla on siiamaani) Ekspressi TV Nädala vahel selline rubriik nagu «Ühe minuti arvustus». Säilitatud oli järgmine pärl:

«Maailma lõpp»
USA 1999. Sajandi lõpul külastab Saatan (Gabriel Byrne) New Yorki, otsides endale pruuti. Ja saatanlik number 666 on õieti 999 selle ümberpööratud kujul! Lisate numbri 1 ja saategi aasta 1999. Kõik sõltub nüüd masendunud ekspolitseinikust (Arnold Schwarzenegger). Lavastas Peter Hyams.

Advertisements

Püsiviide Lisa kommentaar

Jumala elu

26. oktoober 2007 at 11:59 (igasugust)

Täna nägin unes, et olin jumal. Kõndisin saali sisse ja töömehed tegid seal remonti. Panin vaimse käsuga ühe lage värviva töömehe redeli õõtsuma, aga mitte nii tugevasti, et ta kukkunud oleks. Läksin tagumisse ruumi, ning aitasin seal ise lage värvida. Siis tuli üks valge maskiga mees, kelle näokattel olid kõrged põsesarnad ja ta ütles, et tüüp kelle ma olin hankinud Aafrikat maalima, ei saanud sellega hakkama. Ei ole lihtne see jumala elu…

Praeguse jutu järgi võiks arvata, et ma nägin unes, et ma olen telekineetik, aga kohe ma seletan miks ma olin seal jumal. Nimelt… lae värvimise ajal tegin ma oma suva järgi wikipedia arikleid ringi. Ja kas see viimane pole jumala kontekstis rääkides mitte sügavamõtteline? =P

Püsiviide 3 kommentaari

At World’s End

14. oktoober 2007 at 17:07 (filmid)

Eelmisel nädalavahetusel oli Sashi sünnipäev ja peojärgsel päeval vaatasime projektoriga filmi «Pirates of the Caribbean: At World’s End» (2007). Seinal vaadata on ikka hoopis teine asi kui telekast! Väga äge oli. Kahjuks on projektorid vist üsna kallid. Lisaks oli neil ka surround-sound seadeldis, millega ma varem ei olnud kokku puutunud. Üllaltavalt hea bassi ja heli andsid pisikesed kõlarid välja! Hangi või endalegi.

Film algas üsna omapäraselt pihta ja kohe alguses tuli Mad Maxi rip-off stseen. Kõige tipuks oli mul hea meel, et kõige lahedamale piraadile oli seekord rohkem ekraaniaega antud kui varem − Barbossa on lihtsalt super! Keith Richardsi kohta ma teadsin, aga üllatusena tuli mulle Chow Yun-Fati esinemine. Hea, kui film üllatada suudab. Ja Davy Jonesi päriskuju oli väga lahe. Kahjuks mul filmi endal pole ja sain üsna nigela pildi sellest. Ei ole kuskil paremat näinud ka kahjuks, igalpool need kombitsad.

Tegelaste kohta niipalju, et kui kaks erandit välja arvata, siis üsna ettearvatavalt läks nende areng. Elizabeth läks järjest karmimaks, Will järjest mõttetumaks ja Barbossa oli lahe nagu alati. Samas need piraadi- ja valvuripaarid, kes naljategemiseks olid ikkagi alles jäänud, oleks võinud minu arvates küll juba pärast esimest filmi välja lõigata. Kaks mainitud erandit olid Jack Sparrow ja siis see mustanahaline nõiatar. Sparrowl oli üsna vähe ekraaniaega, mis kulus tal üldiselt nööriküljes lendlemiseks ja killurebimiseks (tema arvelt näidati ilmselt tegelastevahelised suhteid, mis polnud küll nii jaburad kui eelmises osas, aga jätsid ikkagi soovida) , ning see nõiatar osutus… Mõttetuks. Jah, see on see õige sõna.

Filmikaadreid kokku otsides sattusin klipi otsa, kus Bloom kiitis, et triloogias aetakse pidevalt kaugemale piire mida on võimalik saavutada ja teha… Minu arust see küll pluss ei olnud, sest vist ainult esimeses filmis ei olnud suurt õõtsutamist, mis kõik ära päästis ja see ei olnud üldse mitte tõsiselvõetav (iseasi kas tõsiseltvõetavust üldse taotletud oli, aga siiski). Ühesõnaga… Õõtsutamine on lahendus! (3/5, first was brilliant, second was awful, third is medicore… and people rocking huge objects are saving the day again!)

Püsiviide 9 kommentaari

Ajaviiteks

11. oktoober 2007 at 23:29 (igasugust)

Tulin täna bussiga koju ja nägin bussis GEENIUST. Jaa. Päriselt. Selline keskealine blond ja vuntsidega mees oli, kes kandis kulunud pruuni nahktagi. Tema juba oskas aega kasulikult rakendada! Bussisõit on üks ajaraisk ju, kui nüüd järele mõelda. Mõned inimesed loevad bussis, aga see pole universaalne − minul hakkab näiteks sõidukis lugedes paha. Teine hea variant on magamine, mida ma ise pooldan. Aga kui pead püsti seisma? Või kui und lihtsalt ei tule? Blondvunts on leidnud geniaalse lahenduse! Harjuta kõrvade liigutamist!

See on geniaalne! Vaikne. Kedagi ei sega. Veel enam − keegi ei pane seda ilmselt tähelegi! Ja see kõlab just sellise oskusena, mida peab hajutama, et meistriks saada! Oma vabasta ajast oleks seda veider teha, aga bussis − ma ei väsi kordamast − geniaalne!

P.S.
Kui seljaga olnud tüüp end aga näoga minu poole keeras, siis ma nägin oma suureks pettumuseks, et ta näris lihtsalt nätsu. Jah, ei ole neid geeniuseid siin maamunapeal nii palju ühti, et mõnda bussis kohata võiks.

Püsiviide Lisa kommentaar

Kadunud Noku

8. oktoober 2007 at 22:40 (igasugust)

Higgins says: hoi
Ove says: hoi
Higgins says: sul veel Noku alles? =D
Ove says: nope
Ove says: ära jooksis

Higgins says: kas ma palun leidjal Noku tagastada? =D
Ove says: pole vast vaja… ta ei olnud nagunii meie oma… =P

Noku pilti saab näha siin.

Püsiviide 2 kommentaari