Venus in Furs

28. juuni 2007 at 21:50 (filmid)

Mis saaks siis, kui David Lynch otsustaks teha detektiivifilmi? Aga ilma detektiivita? Ja sellise peaosalisega, kes isegi mitte ei huvitu müsteeriumi lahendamisest, vaid üritab lihtsalt kuidagi elus hakkama saada? Ning peamüsteeriumiks oleks üksnes kingi ja valget kasukat kandev naisterahvas, kes kasuka vahepeal ära võtab? Ma usun, et tulemus oleks üsna sarnane filmile «Venus in Furs» (1969) ehk «Paroxismus».

Režissööriks Jesús Franco ja ma peaks ütlema, et filmil oli väga muljetavaldav džässi heliriba. Suht sürr kogemus oli, aga üldse mitte halb sealjuures. Sisu nagu spoilerdada ei tahaks, aga samas ma ei tea kas see üldse võimalik oleks. Seda pead ikka ise nägema, et aru saada, et sittagi aru saada pole, aga tegelikult peaks vist uuesti vaatama seda. Miski jäi selle loo juures natuke kripeldama.

Tegelikult ei olnud filmis detektiividest haisugi kui lõpus üks ment välja arvata, aga kogu aeg oli selline tunne, nagu detektiivifilmi vaataks. Peategelane räägib kaadritaguse häälega ja kõik muu see… Ja kohati viskas selline laksu all olev dialoog ikka üsna Lynchi. Pilt jällegi ei meenutanud üldse. Lõpupoole värvus üldse film järjest erinevatesse erksatesse värvidesse, aga see oli õnneks ainult korraks. Kel sürrealism meeldib, sellele peaks kindlasti meele järgi olema. (4/5, a surrealistic detective movie with no detective and no crimesolving)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: