Sitt päev

9. juuni 2007 at 15:52 (kodu)

Kõik algas juba tegelikikult tükk aega tagasi. Meie Cthulhu põrandat teavad ilmselt meiega tihedamalt läbi käivad inimesed küll − nimelt selgus mõne aja eest, et meie köögipõranda pragudest immitseb VERD. Algul mõtlesime, et äkki põletikus kassi töö. Tal vahepeal juhtus, aga pärast antibiootikumikuure sai nagu selle jamaga korda. Ja veri on ikka ja jälle samas linoloeumipraos. Täitsa õudukas, eks ole. Ma juba mõtlesin vahepeal, kui ägeda sünk-ilma mängu sellisest asjast keerata annaks, aga endal taandus ikka “Aargh, pekki, jälle sokid pessu!” reaktsiooni peale. Pigem tüütu, kui horror.

Peagi selgus, et meie linoleumi all olev põrand on saepuruplaadist(!) ja täiesti läbivettinud. Siis selgus ka, et kuskilt kraanikausi alt on miski toruke juba hästi ilmselt kaua aga hästi vaikselt ja märkamatult immitsenud. Hankisin torutangid ja mõtlesin, et keeran ühenduse kinnipoole.

Teate küll seda klišeelist filmistseeni, kus mees läheb kraanikausi alla ja siis hakkab kohe vett pritsima. Ma sain sellega hakkama. Üsna miniatuurselt küll, aga siiski. Ühesõnaga oli miskis toru vahejupis mõra ja ma keerasin selle suuremaks. Kuna sellist varujuppi ei olnud, siis pidi muidugi selle järele Tartusse sõitma. Selline tikutopsipikkune julla.

Pool seitse äratus. Tund ja kolmveerand bussisõitu. Jupp käes, toidupoest läbi. Tund ja kolmveerand bussisõitu. Koju jõudsin pikast sõidust ja rappumisest poolsurnuna. Jupp klappis ideaalselt, aga mul oli jõudu liiga palju ja keerasin uue jupiga ühilduma pidava jupi täiesti pooleks. Ühesõnaga…

…ma ei saa kahte tundigi kodus olla vaid lähen tagasi bussi peale, et veel pisemat juppi osta. Uuesti Tartusse. Tund ja kolmveerand bussisõitu. Jupp käes. Ostsin tegelikult kaks tükki. Nii igaks juhuks. Veel tund ja kolmveerand bussisõitu. Ja alles siis, kella seitsmeks õhtul, sai kodus kraani korda. Kolmekümnekraadise kuuma ja ühegi tuuleõhuta seitse tundi bussis olla ei olnud tore. Aga see eest on meil köögis nüüd soe vesi tagasi.