Troonide mängu lauamäng

25. aprill 2007 at 14:25 (mängud)

Tänaseks teemaks on «A Game of Thrones: The Board Game», mis põhineb George R. R. Martini «Jää ja tule laulul». Tegelikult sai see hea lauamäng kohale ja proovitud juba tükk aega tagasi, aga kuna mäng on keerukas ja esimese mängimisega viit mängijat kokku ei saanud, siis otsustasin arvamuse kirjutamisega väheke viivitada. Räägin siin mängust natuke üldisemalt ja reeglitest vähem, kuna reegliteraamat on üsna mahukas (20 lk) ning pealegi ametlikult kodulehelt alla laetav. Mängul on olemas ka Wikipedia kirje.

Esiteks soovin öelda midagi ametlikul kodulehel ilutseva hinna kohta − mina sealt kohast küll ei ostnud. Ise soetasin tuttuue mängu eBay‘st ja kokku läks paar senti vähem kui 60 taala. Eesti tingimustes võib seda minu pisikese kogemuse järgi üsna õnnestunuks tehinguks pidada, arvestades et tegu oli lennupostihinnaga. Kusjuures veider oli veel see, et kui ma tegin hinnapäringud Ameerikasse, Suurbritanniasse ja Saksamaale, siis kõige kallim postikulu oleks tulnud Saksamaalt ostes. Ja kõige odavam postikulu oli − üllatus-üllatus − Ameerikast. Noh, teate ju küll, et USA on Eestile palju lähemal kui Saksamaa, eks ole? Millal keegi viimati kinos mõnda saksa filmi nägi näiteks? Aga see selleks, nüüd mängu kallale.

Mäng ise on mõeldud kolmele kuni viiele mängijale, ning nagu mängujuhendis lubatud, on seda viiekesi tõesti ägedam mängida kui vähemakesi. Neljakesi polegi seda veel õnnestunud mängida, aga kolmekesi ja viiekesi küll. Mängu ainus viga on ilmselt see, et viiest seltskonda ei pruugi kõige kergem kokku ajada olla ja kuna tegu ei ole just lühikese mänguga, siis osutus mõne mängija jaoks probleemiks ka mängule kulunud aeg (ja mõnele jäi mäng ilmselgelt liiga lühikeseks!).

Kui karbi esimest korda avasime, siis oli küll selline tunne, et me upume kaartide ja papi- ning puidutükkide laviini alla. Ühesõnaga igasuguseid vidinaid on palju! Ma ei ole küll ametlikult lehelt “varusosade” ostmise kohta leidnud, aga ma arvan, et kui nad sellise avaks, siis teeksid nad sellega head äri. Ma soovitan tungivalt igale mängijale miski karbi või topsikese hankida, kus oma jubinaid hoida saaks nii et need mööda tuba laiali ei pudene. Alloleva pildi peal ongi siis need papirattad (käsud, võim ja moonatünn). Samas papp on ise väga paks, tugev ja korralik. Ka mängulaud on väga ilus ja tugev. Kvaliteedi kohta ei ole küll ühtegi halba sõna.

Mängu sisuks on siis see, et viis mängijat võtavad viie suure koja (Baratheon, Lannister, Stark, Greyjoy ja Tyrell) rollid ja hakkavad Westerose trooni pärast madistama, ning mis mitte vähem olulisem, intriigivõrke punuma. Eesmärk on kümne käigukorraga saada enda kojale kõige rohkem linnu ja kindlusi (ja moona ja armeesid ja võimu jne).

Mängukord ise koosneb kolmest faasist: Westerose faas, planeerimise faas ja käikude faas. Ehk siis teiste sõnadega kaardipakkidest maailmasündmuste tõmbamine ja lahendamine, diplomaatia ja käskude jagamine ning käskude täideviimine. Nagu ülemiselt pildilt näha, siis on ümmargustel käsulitritel kaks poolt: vapiga pool ja käsuga pool. Käsud antakse armeedele “tagurpidi”, ehk siis vahet pole mida sa teiste mängijatega ka kokku ei leppinud, sinu tegelikke käske ei tea keegi peale sinu enne kui kõik oma käsud õigetpidi keeravad. Vapikujuliste litritega tähistatud võimu läheb vaja maade enda võimu alla kinnistamiseks ja loomulikult ka võimumängudeks − enda koha upitamiseks troonijärjekorras, vasallide hulgas ja õukonnas.

Lisaks mainitule on karbis ka kolme tüüpi väeüksusi: jalamehed, rüütlid ja laevad. Ehk siis üksused kes teineteisega sõdivad või üksteist toetavad. Vägedega tuleb ka mängu väga tore realistlikkuse aste − moon. Kui kojal on vähe resursse ja toitu, siis ei jaksa ta ka endale suuri vägesid kokku ajada. Kaardil on ka strateegilised jõukamad piirkonnad, mida paljud suurte vägede värbamise himus endale tahavad ja mis käest kätte kipuvad käima. Mõnikord tuleb aga moona vähesuse tõttu suuremast armeest lausa üksusi kahandada. Ning ülemisel pildil on ka väejuhid − tegelased romaanidest endast, kes siis kokkupõrgetele lisa ja vürtsi jagavad. Siit siis ka võibolla ainuke virin − portreedena oleks võinud rohkem Amoki pilte kasutada, aga samas olen ma ka lihtsalt tema fänn.

Mängule on olemas ka kaks laiendust «A Clash of Kings» ja «A Storm of Swords», ning kuigi ametlikult lehelt reegleid lugedes ajas küll suu vett jooksma, siis on need meie jaoks siiski veel tulevikumuusika. Mäng on aga tõepoolest suurepärane! Soovitan soojalt! (5/5, excellent and realistic wargame with plenty of room for diplomacy and deception!)

Advertisements

27 kommentaari

  1. mr.Costello said,

    Vau, väga kõva review, tänud!
    Vaatasin ka selle mängu BoardGameGeek reitingut – 7.7/10 pole paha.
    Tekkis kohe huvi pelada, sest mulle meeldivad sellised keerulisemad lauamängud. :razz: Ise olen sõpru tüüdanud Sõrmuste Isanda RISK-i Trilogy Editioniga. Aga sa oled vist Tartus? Anyway, kui mingil hetkel viiendat ratast (ups, mängijat) vaja on, siis võid märku anda – äkki ma saan isegi osaleda. Kontaktiks e-mail, sellest kiirem MSN (sama, mis e-mail).

  2. higgins said,

    No peaaegu. Tartust 60 kilti ida poole. Peipsi järve kõige kitsam koht. Vat seal elan. =)

  3. tgr said,

    plaanisin ise ka muretseda seda, kuid sattusin siis liig negatiivsete reviewde otsa, mis laitsid, et liiga palju on selles mängus pistmist õnnel (palkamine jms). kui väga tõele see vastab ja kui suur osa on diplomaatial ja vahetul suhtlemisel? täh:)

  4. Shadow said,

    Negatiivsete arvustuste kohta võiks vastata vanasõnaga: halba tantsijat segab alati miski, näiteks nina. :D

  5. higgins said,

    Ainus juhuse element on kaardipakk kust tõmmatakse maailmasündmused (värbamine, võimumängud, ebalaste rünnak jne), aga alati võib järgmise käigu kaardid avalikult käia, et näha oleks mis tuleb, kui see häirib. Mängu ühe laienduse reeglites oli selline õpetus täitsa olemas. Reeglid saab tasuta siit alla tõmmata. Seal soovitati küll kolm kaarti ette teadmise varianti, aga seda arvu võib ju alati vastavalt oma maitsele muuta. =)

    Diplomaatiaga on nii, et kolmeses mängus on igaüks enda eest ja rohkem selline sõjaline taktika, kuna kaks ühe vastu oleks üsna nukker. Mida rohkem mängijaid seda rohkem vägesid on laual ja seda rohkem peab omavahel seletama ja lepinguid tegema. Sõjaline taktika ei kao muidugi kuhugi kui diplomaatia osatähtsus kasvab, vaid pead hoopistükkis rohkemate vastastega arvestama. Ühesõnaga on rohkemate mängijatega mäng tüki põnevam. =)

  6. tgr said,

    shadow, õige sul on:)

    kaua üks turnee kestab? küündib diplomacy laadsete maratonideni?:)

  7. higgins said,

    Diplomacyt pole mänginud, aga tundide arv on enamvähem sama kui mängijate arv. =)

    Samas sõltub jällegi. Mäng loetakse kümne käigukorraga lõppenuks, aga alati võib miski mu numbri kokku leppida. Me mängisime kahekümneni ükskord näiteks. =)

  8. tgr said,

    tellisin ära:P teie vastutate:)

  9. higgins said,

    Muljeta kindlasti kui oled viiese grupiga mänginud! =)

  10. tgr said,

    aega võttis, asja sai :P
    Tegemist tuli meil mõnusa 7 tunnise maratoniga – ok, väga palju kulus kindlasti ka reeglite talletamisele, ning esialgsele sissejuhatusele, kuid lõppkokkuvõttes mulje palju parem kui loodetud (ja seda kõigi osaliste meelest).
    Kuna esimene mäng, siis kasutasime default paigutusi, kuna keegi nagunii avangutest midagi ei jaga. Kuigi Armunud Lannister (üks paarike oli nimelt laua taga:)) käis viienda käigu jooksul päris põhjas ära (2 linna), suutis ta osavate laevandustrikkidega Saamahimulise Stargile dessandi korraldada, mis talle lõpuks ka võidu võõrsilt koju tõi. Ise olin Tyrell, ning olin pidevalt hädas enda foobiatega Armunud Lannisteri suhtes, kui ka Ülekalkuleeriva Barathoni armutu mereväega (tal oli isiklik viha minu vastu kuna olin reegleid temast rohkem lugenud ja see eelis ei tohtinud karistamata ju jääda). Korra mul õnnestus ka Armunud Greyjoyd (Lannisteri küljeluu) dessantida, kuid vaid selleks, et minu laiali-stretsitud armeed tagasi saaks koonduda. Kogu mäng kippuski olema vaheldumisi Lannide,Barade ja Tyrellide käes.
    Kokkuvõtteks väga bro mäng – miinuseks vaid probleem sellisesse ajaulatusse viis mängijat saada.

    (PS. isegi paarikesi võib mängida lasta – muidugi tuleb nad mängueelselt selleks veidi tülli vist ajada:P)

  11. Shadow said,

    Tülliajamine pole üldse vajalik. :) Meenub meie esimene viie osalejaga mäng, kus osales samuti paarike (Baratheon – Stark). Mängu alguses, vist esimesel käigul läksid Lannister ja Greyjoy karvupidi kokku ja avastasid kähku, et kui nad seda veel paari käigu jooksul teevad, võivad nad mõlemad endale ise mulla peale kraapida. Seega lõid nad sama kähku punti Baratheon – Starki ähvardava liidu vastu ning asusid emand Starki, kel polnud erilist väejuhikogemust, peetima. Isand Baratheon organiseeris oma vägesid emand Starkile maad mööda appi, et Lannister – Greyjoy kenasti haamri ja alasi vahele suruda. Ja kui isand Baratheon oli kenasti oma arvukad-ülekaalukad väed mandrile saanud ning põhja poole liikuma, sõitis talle lõunast selga emand Tyrell, kes kogu eelnenud mängu jooksul oli olnud väga vaikne, neutraalne ja vägesid korjav…

  12. tgr said,

    Hehee… siiski paarikeste puhul on oht selles, et emandake kipub isandakesele enda maid meelega loovutama (või noh “kogemata” tühjaks unustama) :)

    Muidu kas reeglitest on õigesti aru saadud, kui väita, et maa-alale võib võimumärgi panna vaid siis kui sinu kõik üksused lahkuvad sellelt?

  13. higgins said,

    Ma tahtsin ka sellesama mängu näiteks tuua kus Baratheon lõpuks Lannisterile ukse alla sõitis ja nõudis sõjast välja astumist, kuid Lannisterid lasid oma pealinnast enne rünnakut jalga ja võtsid mereteed ära kasutades Starkide pealinna ära ja rammisid põhjalased Greyjoyga kahe kivi vahele. =)

    Aga võimumärgi kohta… Minu meelest küll. Kuigi ma ei taipa miks varasem võimu väljakäimine võiks kasulik olla. Võim tähistab ju kontolli ala üle kui seal vägesid pole ja mina hoiaks pigem võimu käes, kui laual − alati võib ju oksjon tulla.

    Aga see küsimus ka, et kuidas siis juhuse element oli? =)

  14. Shadow said,

    Noh, “loovutamine” ja “unustamine” võib mängu tulla igasuguste liitude puhul, mitte ainult paaridel :)
    Ja selles mängus pühitseb eesmärk abinõu… Baratheon oli tookord nii heas seisus, et oleks suutnud üksi kolmele ära teha. Ainult et teda tabas saatuse raske rusikas, kui tema eliitvägi lahingust taganes Tyrelli nina alla ning too kõhklemata sellest üle sõitis. Käigujärjekorra lõpus püsimisel on omad võlud…

  15. tgr said,

    Seda küll, kuid paarikesed on kohe liiga ettearvatavalt altid ‘unustamist’ üksteise kasuks rakendama. Muudel juhtudel annab selline element juurde vaid lisanaudingut :)

    Väike juhuslikkus ehk on lahingukaartides (mitte-ennustatavus siis täpsemalt), kuid see ehk pigem hea kui halb.

    (PS. Üks küsimus meenus veel: kui ründan ebaedukalt kellegi ala, kus on käsumärk, siis selle võõra ala käsumärk jääb ikka alati alles?)

  16. higgins said,

    Käsk jääb alles jah. Kui vastasel on seal ründekäsk, siis ta võib kohe su lüüasaanud väest üle ka sõita. Samas on üsna ohtlik ründekäsku jätta väele kui ise rünnakut ootad, kuna ründekäsk kaitsva armee tugevusele midagi ei lisa.

    Aga mis olukorras teil see “võimu panemine väeüksusega ühele alale” küsimus tekkis? See on puhas raiskamine ju. =D

  17. tgr said,

    mõlemal puhul talitasimegi nõnda… küsimus lihtsalt korra kerkis õhku, ning oli selline puht teoreetilist laadi. ja raiskamine oleks see loomulikult olnud – sest ebalas-mammutite õnnestunud rünnakute trampimist minu peal sain ma korduvalt tunda:)

  18. higgins said,

    Väga tore kui meeldis, igatahes. =)

  19. A Game of Thrones: Storm of Swords « Vǿlundi sepikoda said,

    […] 16, 2007 Sai vahepeal ka lisa proovitud. Baasmängu kohta võib lugeda siit, kus Higgins on tubli arvustuse üles pannud. Alguses suhtusin küll pisu skeptiliselt, mõeldes, […]

  20. Ulmeühingu kokkutulek - Estcon 2008 « Vǿlundi sepikoda said,

    […] JJ’ga pakkima reede hommikuspoole. Kaasa haarasin Troonide mängu, Arkham Horrori, Gangsteri ja Saboteuri. Haarasin ka rollimänguvarustuse ja põrutasime varude […]

  21. III päev « Vǿlundi sepikoda said,

    […] ma niivõrd suurepärased pildid teha. Eriti aga tuleb tänada Higginsit, kes mulle esimest korda Troonide mängu […]

  22. Arkham ja Troonid « Vǿlundi sepikoda said,

    […] ja Troonid Mõtlesin, et kuivõrd on mul nüüd olemas nii Troonide mängu kõik laiendid, kui ka Arkhami omad (viimaseid on muide isegi 5), siis peaks neile miskid vahvad […]

  23. Jää ja Tule Laul « Vǿlundi sepikoda said,

    […] fännide tehtud (ma ju kõiki ei tea) versioone on küll seatud Martini Westerosse, kuid kasutavad Troonide mängu mehaanikat (ärge saage valesti aru – mäng on väga […]

  24. Diplomacy « Vǿlundi sepikoda said,

    […] Põhjameri. Ka käske ei ole mängus palju: liikumine, toetus ning laevadel ka transport. Kord Troonide mängu mänginud isik saab asja võrdlemisi kiirelt […]

  25. Troonide mäng « Vǿlundi sepikoda said,

    […] suurepärast mängu postiga oodanud niikaua, kuna Higgins on sellest juba võrdlemisi ammendavalt oma blogis kirjutanud. Äramärkimist tasub ka Udutondi ülevaatlik selgitus Dragon’i foorumis. Nüüd aga, mil mul […]

  26. Kuus aastat sõltuvust « Mister Costello — kangelane said,

    […] siis hakkas sõltuvus süvenema — 2007 aastal sõitsin Higginsi blogist leitud Troonide mängu arvustuse lugemise järel Mehikoormasse lauamänguõhtule, tutvusin Ovega ning avastasin, et maailmas on ka […]

  27. George R. R. Martin « Stalkerid said,

    […] Higgins Troonide mängu lauamäng // https://paves.wordpress.com/2007/04/25/troonide-mangu-lauamang/ […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: