Jälle juhtima?

26. veebruar 2007 at 1:24 (mängud)

Olen juba mõnda aega hoogu võtnud, et jälle Brüleniga pihta hakata ja täitsin täna sündmusi meelde tuletades mängupäevikus olevaid lünki. Oiiii neid oli palju… Samas oli logisid väga lõbus lapata. Igasugused toredad kohad said üle loetud. Näiteks seigad Brüleni kõige kuulsama kõrbepojast eradetektiiv/varas/maag/tagaotsitavaga, kes on oma vangist põgenemistega korravalvele päris palju peavalu tekitanud:

Uurija: “Kuidas te muidu uurimisele kaasa aitaksite? Ning mis garantii meil oleks teie põgenemise vastu?”
Khalid: “Mõelge sellele nii… Kui ma põgenen, leiate te mu nagunii ülesse.”
Uurija: “Aga miks te selle teadmisega siis eelmine kord põgenesite?”
Khalid: “…siis ma veel seda ei teadnud. Ma ei arvestanud, et te võtate kasutusele odavad trikid, näiteks nagu maagia!”
Khalid: “Te tegite sohki!”

Ja mängus on ka jõuka kaupmehepere ainus võsuke, kes järgnevas lõigus oma sünnipäeva peab:

Sefesi: “Kui keegi oleks mulle poole sõnagagi vihjanud…” naeratab Sefesi oma istmelt, umbes nagu kahetsedes, et tal midagi kinkida ei ole.
Beatrix naeratab kõrbepojale säravalt: “Teie kingi sain ma juba eile kätte…” ning võtab taskust kuldse sõrmuse.
Ema: “Oh,” ütleb ema üsna jahmunult.
Ema: “Et siis…?” vaatab pungilsilmi ühe otsast teise otsa.
Beatrix: “Oh,” ehmatab siis ja lisab kiirustades: “Ei, ei… Siin oli džinn.”

Ning ka teine kaupmehevõsu, kes viimasel ajal näitlejatega aega veedab:

“Kokkulepitud rapiirivõitlusest ära joosta pole ilus,” vibutatakse Alfredi poole sõrme.
Alfred kergitab kulmu: “Millest sa räägid?”
Alfred: “Ahjaa…”
“Mis su näoga juhtus?” küsib Berdina kohkunult sinikaplekilist nägu nähes.
Üks teine näitleja kummardub lähemale vaatama. “Oh, seda ma tean küll,” ütleb too veini rüübates. “Väga nakkav.”

Lisaks veel noor ja natuke tõmmu naisterahvast ratsaväelane, kes töötab erasadamas ihukaitsjana:

Lana: “Kas teil pole mitte aeg lakka pugeda?”
Alfred (mitte see eelmine, vaid pisike Alfred): “Oh, juba… ja homme on pühapäev!”
Lana: “Hobused ei pea kahjuks pühapäevi.”
“Oh…” pettub Alfred.
Lana: “Kas sina jätaksid pühapäeva puhul söömise ja selle teise asja vahele?”
Alfred: “Ee… vist mitte.”
Lana: “See muudaks pühapäevad väga ebameeldivateks, eks ole?”
Alfred: “Oojaa! Mõtle, pead terve päev kinni…”
Emil: “Alfred!” manitseb vanem vennas järjekordselt lobamoka suud.

Ja lisaks teistele veel noor paruness, kes oma nõoga viimase peigmeest kammitseda püüdsid − peigmees oli nimelt pärast haavatasaamist ebanormaalselt kiimaline:

Heidi: “Vaata… selleks, et tal mõistus.. sealt… tagasi ülespoole liiguks… saab talle sisendatud, et… see… ei ole just nii suur kui ta teab olevat…”
Heidi on kuidagi ebaleva häälega. Teha on palju lihtsam, kui sellest Sarienne‘iga rääkida…
Sarienne: “Ummm? Räägi nagu… fröhlis.” (Fröhl on siis kohalik keel.)

Kuidas küll keegi saaks nende toredate tegelastega tegelemata jätta? ^_^

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: