L’Appartement

31. detsember 2006 at 23:39 (filmid)

See, kes filmi «L’Appartement» (1996) Hitchcocki loominguga võrdles, pani vägagi täppi. Või noh, pigem on see Hitchcock prantsuse moodi. Film voolab fantastiliselt oma mõõdukas tempos, aga lõpp oli kõige selle eelneva põhjalikkusega võrreldes väga kiirustav ning segane. See oli siis esimene kahest tõrvatilgast meepotis. Teine tilk oli sisu. Seda oleks võinud rohkem olla.

Palju on valguse ja peeglitega mängimist. Filmi muudabki peamiselt nauditavaks stseenide ja kompositsioonide põhjalikkus ning koreograafia. Sündmusi näidatakse läbi eri tegelaste vaatevinklite ja siia-sinna on pikitud minevikumeenutused. Võttepaikade valik on olnud suurepärane ja hea disain kumab läbi igast stseenist. Nagu juba öeldud, rikub üldmulje ära kiirustav lõpp.

Vaadates oli mul pidevat tunne, et olen kandvat viisijuppi kuskil kuulnud. Kassi eelviimast süstalt antibiootikumiga täites kargas mulle aga pähe kus ma seda varem kohanud olin. Teemaloo põhinoot oli nimelt äravahetamiseni sarnane ühe HOMM3‘es oleva viisijupiga. See heli, kui obeliski küljest järjekordse kaarditüki saad. Noh, kes teab, see teab. (3/5)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: