Tume taevas

Tihtipeale on väidetud, et süsteem ei mõjuta mängu. Kõik sõltub mängujuhist, jadajada… noh, sattusime siin lõppenud mängu meenutades väga hea näite peale.

Mäng oli Haelynfolde e. Wode, d10 Birthright. Linnas oli üks sõjaväelasest väeline keda kõik kartsid ja pelgasid. Pikk, külm, kogenud ja ühe silmaga. Kohutav reputatsioon. Keegi ei julge temaga hüpata. Kujuta ette, et oled kolmeses seltskonnas, kes ambudega põõsas saaki varitseb. Inimsaaki. On öö, ja te teate et sellest kohast möödub kindlasti keegi kelle pea abil enda võimeid kasvatada saaks. Saak tulebki, ainult et palju rasvasem kui teist keegi oodata oskas. Kapjade müdinal ja musta keebi lehvides ilmub meeste vaatevälja Ükssilm ise, kes isegi ei peatu ambusid nähes. Aega ei ole kaotada. Ammupäästik plaksatab. Välgatab käsi ja varitsejate teadvusesse jõuab, et deemonlik ratsanik on noole kinni püüdnud ning läheneb mõõka tõmmates kiireneva tempoga. See… see ei saa olla inimlik! Seltskonda rabab paanika. Ammud pillatakse ja joostakse hobuste poole… neil on sõna otseses mõttes kurat kannul.

…

Nii. Nüüd kujuta sama stseeni ette d20nes.

Oh, noole püüdis. Tal on need… kolm fiiti… Improved unarmed ja deflect arrows… ja siis see catch arrows ka. Hei, kuule, kas me mitte ainult PHBst fiite võtta ei võinud? Catch arrows on ainult Sword & Fistis ju.

Mängujuht prantsatab laubaga lauale.